Mari-Liisi ITSPEA blogi

Uurisin "Robootika, AI ja eetika" rühmatööd, mille autorid olid Kädi-Kristlin Miggur, Siim Kustassoo, Teele Puusepp ja Kristel Tali. Valisin antud rühmatöö arvustamiseks, sest et viimasel aastal on tekkinud maru palju furoori tehisintellektide vallas, lisaks on antud valdkonnas olnud ka väga suur tehnoloogia areng. Kõik eelnev ei ole külmaks jätnud ka mind. Uurimustöös selgitatakse esmalt Ai ning eetikaprobleeme defineerides natuke tausta, et hiljem oleks seostest paremini aru saada. Seejärel juhatatakse sisse väga põhjalikult valitud eetika probleeme ning kirjeldatakse neid. Viimaks tuuakse näiteid elust enesest, kus on AI ning eetika probleeme esinenud. Kogu töö on väga informatiivne ning annab hea aluse baas teadmistest eetika ja Ai vallas, aga asi mis minu jaoks oli puudu - olid erinevate probleemi võimalikud lahendused, mida suured IT pead välja pakkunud on.  Alustades kodanikupalgast ning robotite maksustamisest,  Bill Gatest   on näiteks antud teemal väga tu

16. detsembril ilmus Postimehes uudis " IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada "  Antud artikkel tulenes eesti kodanike lekkinud kontodest ning nende paroolides, mis lahti murti. Uudisel on ka link, kus saab igaüks kontrollida, kas tema on sattunud ohvrite hulka või mitte ja ausalt öeldes leidsin ka mina ennast nende ohvrite seast, aga samas - ma vahetasin oma paroolid ära ja väga ei karda seda riski - miks? Põhjuseid on umber täpselt 2: 1) Ma ei kasuta ühte parooli mitmel lehel - jah ma tean, jube rakse on sellest kinni pidada nii, et uuesti gmail.com lehele minnes ei peaks parooli taastama hakkama. 2) Paroolid mida ma kasutan on täiesti jaburad tähtede ja numbrite ning sümbolite jadad - see omakorda veel keerulisem meeles pidada, aga ükski süsteem ei murra neid lahti, või noh tehniliselt on kõik võimalik, aga kui on minule lisaks veel 200 000 inimest, kelle parooli sai kordades lühema ajaga lahti murda, siis ma eeldan, et minu omaga ei vaevuta

"Community Created Content. Law, Business and Policy" on kirjutatud kolme soome advokaadi poolt 2007 aastal.  Raamatu eesmärk on võimalikult selgelt ja lihtsate näidete abil rääkida seadusandlusest, mis käsitleb sotsiaalmeedias käibel olevat õiguspraktikat ning ärimudeleid seal ümber.  Esmalt peatuti raamatus pikemalt autoriõigustel ning seejärel sukelduti just sotsiaalmeedia kogukondades kehtivatele reeglitele ning õigustele intellektuaalse omandi ja vara käsitluse üle. Põhiliselt toetuvadki litsentsid ja sotsiaalmeedia võrgustike seadusandlus suuresti autoriõiguste e raamatu esimese pikema peatüki sisule. Järgmisena selgitati raamatus litsentseerimist kui sellist, enamasti baseerus arutlus "Creative Commons" seadusandlusel ning selgitas selle alustalasid ning kasutusalasid, kuid kirjeldatati lühidalt ka teisi õigusakte. Lähemalt kirjeldatakse CC paindlikusest, mugandamisvõimalustest ning vabavara või tasulise litsentsi võimalustest. Sealjuures tuuakse näi

Meie seas on inimesi, kes peavad rohkem vaeva nägema selleks, et kastada infosüsteeme tulenevalt erilnevatest füüsilistest piirangutest. Ühed minule kõige rohkem huvipakkunud lahendused, millega vaegnägijateni tuua veebi lihtstam kasutamine, on reljeefsed riistvaralised lahendused. Mõte nende lahenduste taga on lihtne - vormil olev info edastatakse kasutajale punktkirjas, tekstuuriga pinna loomisel, helisignaalide või vibratsioonide näol. Kõige põnevam reljeefsetest lahendustest omakorda on minuarust reljeefne ekraan - mis tõsi,  on hetkel veel lapsekingades ning enamikel juhtudest võimaldab ekraanidel kuvada ainult klaviatuurinuppe, kuid vaegnägijatele on tulevikus sellel lahendusel väga palju potensiaali.  Näiteks on Disney Research arenduste tulemusena valminud just selline 3D ekraan, mis võimaldab edsatada erinevaid pilte ning infot vormil reljeefsena.  Siin muidugi on omad piirangud - nätieks ei ole võimalik edastada väga informatiivset suurte sügavustega struktuu