Arendus- ja ärimudelid riigihangetes

Arendus ja ärimudelid on asjad mis käivad käsikäes, ning mis mõlemas osas peavad olema paindlikud. Sellest annab ka aimdust väljatöötatud metoodikate arvukus. 

Nüüd mis puutub reaalsesse töösse, siis tihtipeale ongi nii, et vastavalt sellest milline on sinu klient, milline on suhtlus kliendiga - sellest tuleneb ka metoodika mida arenduses kasutatakse. Sellest omakorda tulenevalt on üsna harv olukord, kus tehakse puhast Scrummi või puhast Waterfalli - enamasti mikstiakse mitut metoodikat kokku.

Halb on olukord, kus ollakse kinni nö koolis õpitust - st ülikoolis tehakse selgeks, et Waterfall on sisuliselt see kus analüüs on ette valmis tehtud, nüüd kui töötan riigihangetega ja analüüs on ette tehtud, siis järelikult teeme selles üüratus projektis puhast Waterfalli ning välja tuleb SKAIS 2.

SKAIS 2 ei ole muidugi erand, neid natuke keeruliselt lõppenud riigiprojekte on mitmeid, kus tulemus ei ole ühegi osapoole jaoks positiivne. Samas ma leian ka, et rakse on teistsugust tulemust saavutada, kui vaadata raamlepingutes tulenevaid piiranguid. 

Tahame seda või mitte - selline Scrum-Waterfall-Kanban kooslus oleks riigihangete puhul kõige sobilikum. Kuid niikaua kuni tehakse mammuthankeid, kus ei suudeta analüüsida ette realiseeritava rakenduse funktsionaalsust täielikult ning piisavalt, eeldades endiselt fixed eelarvet - neid läbikukkuvaid riigiprojekte tuleb juurde veel ja veel.